Friday, May 8, 2009

1700 km ning 7 paeva, 3 eestlast ja 1 makedoonlane, see oli autortrip koos 3 hea sobraga :) Panin moned ilusamad pildid ules. Ulemine pildike on Montenegrost, minu arust uks balkani koige kallimaid riike. Kehtib euro ning vaikese voileva hind algas 1 eurost :S Suht hullumeelne vorreldes imeodava Makedooniaga. Montenegro inimesed on laisad, seda raagivad teistes riikides elavad inimesed ning seda on silmaga naha. Selle asemel, et magiteid kasutada on nad rajanud kilomeetri pikkuseid tunneleid, millest pikeim oli natuke ule 4 km. Eurorahadega ehitatud tunneli labimise eet tuleb maksta 2,5 eurot teemaksu. Mereaar on tais ehitatud hotelle ning suvilaid, peamiselt venemaalt parit investorid. Kuid see riik on ilus.

Bosnia, Sarajvo. Hoolimata vihmast mangivad vanaharrad malet ja seda pargis :) See on linn kuhu ma tahan ikka ja jalle tagasi minna...

Viimase aja eestlaste ning paljude eurooplaste lemmik koht- Dubrovnik, Horvaatia. Liiga palju turiste ning hinnatase on isegi kohalike jaoks liiga korge. Eurodega maksta ei saaning vaga raskeon leida normaalset rahavahetuskohta. Apelsiinid olid valmis ning sidrunid oitsesid :)

Mostar, Bosnia. Bosniastel on vaga palju kasutud maad, kivine ning midagi ei kasva. Kes Balkanil kainud, teavad seda kuulsat silda, millel uhel pool linna elavad horvaadid ning teisel pool bosnialased. Soime pitzat ning motlesime votta uhe olle, aga alkoholi igalpool selles riigis ei leia.
Albaania, oma autoga Albaaniasse vist ei taha keegi minna, teed on olematud. Makeooniast (Debarist) Albaaniasse minnes voib arvestada, et tee puudub ning 100km labimise kskulus meil uskumatult 7 tundi. Kohalikud tee puudumisest ei hoolinud, meist kihutati taiel kiirusel mooda ja anti veel signaali, et mis te valismaalased jokutate siin- lihtsalt ei tahtnud autot lohkuda. Albaania on aarmiselt sobralik riik. Telgi panime suvalises kohas ules, et ood veeta. Kui maa omanik tuli kontrollima, et mis vark on, siis pakkus ta meile oma kodus oobimist, aga me ei lainud, hommikul tul ta muidugi kontrollima kas me elus oleme :D
Selliseid benisiinijaamasid (nagu pildil) voib naha iga 100m jarel, isegi keset mittemingisugust asustust. Vist kunagi 10 aastat tagasi oli igal perel unistus omada benisiinijaama. Tanaseks on mone pere unistus taide lainud ning bensiinijaam tootab endiselt. Moningatele jai see vaid unistuseks.
Ikkagi pole albaanlased ingise keelt ara oppinud, kui itaalia keelt ei oska, siis ara parem uritagi kellegagi raakida.

Eile kiskusin suvalise pollu pealt rukkililled valja ja panin aeda kasvama, ei tea kas peavad vastu :) Ja musta mulle leidmine on raske siin. Kell 2 laksime kastiautoga otsingutele ning kell 6 tulime tagasi, aga leidsime :)

Olge monusad ja naeb ehk varsti :)

No comments: